Aasta:2019
Keel:eesti
Lehekülgi:159
Hind:15€
Lisa korvi:

Teisel liinil

See raamat on järg teosele „Uus Ilm,“ (2008) milles teoloogiatudeng Rommi veetis oma päevi 1990-te aastate Tallinnas, elatades end sanitaritööga Seewaldi haigemajas.
Aega on mööda läinud ja tuhandete eestlaste kombel seilas Rommigi töö ja uue elu otsingutel Soome, kus leidis tööd trammijuhina. See on raamat Helsingist ja selle elanikest - linnasakstest ja linnahulludest. Ja eestlastest õnneotsinguil muutuvas maailmas.
„Uus Ilm“ Ja „Teisel liinil“ on ilmunud ka Soomes nimetustega „Osasto 26“ (2015) ja „Toisella linjalla“ (2016).

„Magusalt maitses esimene uni Helsingis Roihuvuoris lagedas üürikorteris, mille ainsaks mööbliesemeks oli kummimadrats. Sellel hommikul tundus see täispuhutav küljealune uhkem kui Türgi sultani baldahhiiniga kaetud sulevoodi. Aknast tungis kopsudesse karge sügishommikune õhk, mis täitis kopsud lausa uut sorti priiusega, ning isegi üle tänava asuvast lasteaiast kostev mitmeaktsendiline ropendamine ei suutnud rikkuda Rommi rõõmu uude ellu ärkamisest…“

„Mida ma teeksin, kui pommimees tuleks trammi õhku laskma?” arutles Rommi. Koolitusel ei räägitud sellest midagi. Olukorra parandamist alustas ta sellest, et võttis teema kohvipausil kolleegidega üles. „Ma olen nii kiitsakas, et vingerdan konku aknast kenasti välja,” ütles üks. „Seda nimetatakse argpükslikkuseks,” arvas teine. „Sa pead reisijaid päästma!”„Ei tea mis hea pärast?” imestas esimene. „Sellises olukorras toimub kõik mõne sekundi jooksul. Ja ega ma mingi politseiläbirääkija ole. Pealegi, sellise palga eest ei lase ma oma tagumikku muid auke rebida lisaks sellele, mis seal juba on. Sina oled muidugi nii jäme, et kui tahad, võid pommi peale pikali visata. Saad riiklikud matused, kui sinust midagist järele jääb.”

„Eestlastest töömesilased tähistavad võimalust tulla Põhjalasse tööle ning selliselt on orjalaevalt (nagu neid praame nimetatakse) maabuv virolainen samuti julge, andekas ja kindel oma tuleviku suhtes. Ja kui elu ongi vapra Kalevipoja õlgadele ladunud liiga suure koorma, võib end väga mugavalt välja puhata laevakoridori põrandal. Elu on ilus. On ju palju vahvam sõita praamiga, kui seda oli sõitmine tõelise orjalaevaga, kus puudusid pehmed põrandakatted, baariletid jookidest lookas riiulitega, muusikaks oli vaid omaenda ümin, keelekasteks räpasest tünnist võetud haisev vesi ja kus mitte kunagi ei mängitud bingot.“
Aasta:2018
Keel:eesti
Lehekülgi:94
Hind:15€
Lisa korvi:

50 päeva üksilduseta

Sellest pisikesest luulevihikust leiad neljal aastakümnel kirja pandud mõtteid iseendast ja ümbritsevast. See omamoodi tagasivaade elatud aastatele sai teoks spontaanselt, tänu juhusele, lihtsal moel – kui nii võib öelda. Mulle meeldib lihtsus ja on vastukarva sõnadega eputamine. Meeldib, kui on võimalik vähesega öelda palju ja kui minu öeldud sõna lugeja või kuulaja meeles teeb sellest oma pildi. Ja miks mitte – jätkab sealt, kus minul ehk pooleli jäi.

Seepärast võib vabalt kasutada ka neid iiri laulude tekste kui kellelgi on tahtmist – mainitagu vaid ära, et need on minu tehtud. Iirlaste lood näivad nii lihtsakoelised, ent peidavad endas sügavat kurbust ja veel kõrgemat rõõmu ja nad on tuntud üle terve Läänemaa. Seepärast ei saagi mul olla neile ainuõigust.

Meil ei maksa end peita teineteise eest, sest varem või hiljem saab kõik salajane avalikuks. Ka siinsed ülestunnistused on tehtud selleks, et Sina siit edasi läheksid ja teeksid oma järeldused iseendast ja maailmast.
Aasta:2016
Keel:eesti
Lehekülgi:815
Hind:39€
Lisa korvi:

Gosudar

Gosudar. Eesti keeles „valitseja.“ Tiitel, mida tänases ühiskondlikus elus enam ei kohta, ent mille mõte ja mõõde ei ole võõrad. Miljonite inimeste elusid suunavad üksikisikud ei ole ka tänapäeval kuhugi kadunud. Ivan Julm… Kõik kes ajalugu vähegi tunnevad, teavad, et see Venemaa esimene tsaar oli kurikuulus türann ja vereimeja. Tema ainsast näpuliigutusest piisas, et hukata inimene või saata teise ilma sajad ja tuhandedki. Ta olevat janunenud verd ja tundnud sadistlikku rõõmu tapmisest.

Me ei saa hinnata toonast maailma meieaegsete kriteeriumide järgi. Pealegi peame arvestama, et meie teadmised Ivan IV põhinevad suuresti tema vaenlaste poolt avaldatud tekstidel. Ka 16. sajandil teati, kuidas müüa raamatuid. Nagu tänapäevalgi läheb kaubaks kõmu ja bulvariajakirjandus, nii ka toona müüdi suurte tiraažidega läbi Venemaal käinud seiklejate memuaare, kes oma juttudele värve lisasid ja vürtsi peale raputasid. Ka tsaari vaenlaste isiklikust antipaatiast kantud üllitisi ei saa võtta väga tõsiselt. 19. sajandi ajalooteadus adapteeris aga need teosed allikateks, mida kasutada tõe väljaselgitamiseks.

Ivan IV käitumine ei erinenud kuidagi tema kaasaegsete maneeridest kultuurses ja nooblis Euroopas. Inglise kuningas Henry VIII laskis teedeäärsete puude külge puua hulkurluses süüdistatud talupoegi, kelle maad oli kuningas võtnud endale. Üldse arvatakse tema valitsemise ajal hukatud inimeste arvuks 57.000 kuni 72.000 Kuninga tegevuse kiitis heaks parlament. Ivani valitsemise ajal tapsid hispaanlased Madalmaades umbes 100.000 hereetikut.
Ivani käsul hukatute arvuks on loetud kuni 300.000 inimest. Uuemal ajal on avaldatud arvamust, et hukkamõistetuid ei võinud olla enam kui 4.000. Novgorodiski surmatuid on arvestatud vahel kolm korda rohkem kui oli linnas elanikke. Prantslaste Charles IX korraldatud Pärtliööga ja sellele järgnenud vaenamistega (32.000 tapetut) konkureerimine läheb Ivanil raskeks. Ja sõdades ei säästnud eestlastest-lätlastest talupoegi ei rootslased, poolakad, sakslased ega venelased.

See raamat ei ole mõeldud Ivan IV ja Moskoovia puhtakspesemiseks. Liivi sõja ajal toime pandud metsikusi ei ole võimalik unustada. Aga see raamat räägib valitsejast ajal, mil seaduseks oli tsaari sõna ja selle täideviijaks gosudari tahe. Need olid riigi püsimajäämise garantideks. See raamat räägib Ivanist kui abikaasast, väepealikust, võitjast ja kaotajast. See räägib noorukist, kes varajasest lapsepõlvest alates oli sunnitud kartma ja võitlema oma ellujäämise pärast. See räägib lapsest, kes oli räpaste mängude tunnistajaks ilusateks võõbatud võimukoridores. See on lugu ühest inimesest tema ajas.


„Surev suurvürst võttis enda kätte voodi äärde toodud Monomahhi mütsi ja tegi sellega poja, tulevase tsaari rinnale õnnistava ristimärgi just nii kõrgele kui käsi veel tõusis. Kroonimütsi külge kinnitatud kümned kuldplaadikesed kilisesid vaikuses… Monomahhi võimumüts vajus pisikesele Vanjale kõrvuni pähe… „Vanjake... võta see,“ ja vürst ulatas pojale skeptri, valitsejasaua. „Sina valitsed minu järel.“ Poiss võttis raske saua kätte ning hoidis seda mõlema käega enda vastas, uudistades selle kaunistusi ning kalliskive. Kõike toimuvat jälgisid vaikides ning ilmse vastumeelsusega vürsti vennad…


„Vaata, Vanja, siin on sulle soovitus eluks,“ ütles tsaar oma pojale, „ära kunagi võta otsuseid vastu, kui sinu üle on saanud võimust raev. Ma panen tähele, et sul on see viga küljes.“
„Nagu sa ise oleksid inglike, isa.“
„Ma olen kõigest inimene. Ainus, kes on patuta, on meie Issand taevas. Ta oli kõiges kiusatud, ent jäi siiski patutuks. Mina aga… Mina aga olen kõigest ekslik surelik. Ära kiirusta minu troonile istumisega, pojake. Kui sulle ükskord Monomahhi müts pähe vajutatakse, hakkad sa igatsema taga aega, mil võisid lamba kombel niisama ringi vahtida ja mängida mõttega, mismoodi sina hoopis paremini valitseksid kui mina. Naudi seda aega, kuni kõik see vaev ja häda, mis Venemaal on, veel minu kaela valatakse. Kui see ükskord sind määrima hakkab, siis saad sa aru, kui raske on riigis korda hoida nii, et inimesed rahul oleksid. Seda aega ei tule. Seepärast peab inimeste üle valitsema nende käskija, sest ilma käskijata ja järelvaatajata on nad nagu lambad, kes teevad ainult lollusi ja määgivad rumalusi ning teevad hulle tempe, saamata arugi, kuhu nende ekslik loomus neid viib.
Vaata kas või neidsamuseid, kes üritasid sind sundida mind troonilt tõukama. Kas sa tõesti arvasid, et nad tegid seda sellepärast, et sa neile hirmsasti armas olid? Kuidas sa, rumaluke, võisid ometi nende valelike keelte õnge minna? Kas sa tõesti arvasid, et nad teevad seda sellepärast, et hoolivad maast ja inimestest? Nad oleksid pärast minu surma lasknud tappa maha kõik need, kes minu kõrval seisavad ja lõppude lõpuks, kui sa oleksidki saanud troonile, oleks sulle varsti antud lõunaks seenesuppi ja keegi nendest sinu niinimetatud sõpradest oleks saanud ise troonile või oleks ka nende eneste vahel hakanud sõda…“
Aasta:2016
Keel:eesti
Lehekülgi:239
Hind:10€
Lisa korvi:

Maarjamaa Kremli ja Pentagoni vahel

Kirjastus „Ammukaar“ on avaldanud teoloogi ja portaali „Objektiiv“ kolumnisti Roland Tõnissoni artiklite kogu. Poolesajast artiklist aastatest 2007 – 2016) on kolmandik ilmunud erinevates perioodikaväljaannetes ja suurem osa portaalis „Objektiiv.“
R. Tõnisson leiab, et maailm meie ümber ei ole päris selline, nagu seda meile näidata üritatakse ning me ei pea minema selles suunas, kuhu liberaalmarksistid Vana Maailma „juhivad.“ Elu siiani alal hoidnud põhiväärtuste ründamine on kuritegu oma rahva vastu.
Vaba inimese tunnuseks oma tahe ja arvamus.
„Mõtlen, järelikult olen olemas.“ (Descartes)
Aasta:2016
Keel:soome
Lehekülgi:176
Hind:10€
Lisa korvi:

Toisella linjalla

Suomeksi vuonna 2015 ilmestyneessä kirjassa Osasto 26 päähenkilö Rommi on nuori teologian opiskelija, joka asuu Tallinnassa ja käy töissä Seewaldin mielisairaalassa. Sekä potilaat että hoitajat ovat aikamoisia persoonallisuuksia ja monet persoja alkoholille. Rommi jaksaa kuunnella ja yrittää ymmärtää mieleltään sairastuneita – onhan hän opiskelemassa papiksi. Hänen asuintalonsa meno ei paljon poikkea mielisairaalan arkipäivästä. Lukija tutustuu stalinisti Zenjaan, toisinajattelija Borikseen ja muihin naapureihin. Tarinat perustuvat todellisiin kokemuksiin 1990-luvun Tallinnassa.

Kertoja Rommi, kirjasta Osasto 26 tuttu mies, on jättänyt Tallinnan ja muuttanut esi-isiensä kotimaahan Suomeen. Hän kuljettaa nyt raitiovaunua Helsingissä ja tarkastelee ”sporakuskina” elämänmenoa ja itseään aivan uudesta perspektiivistä. Työkavereiden kanssa puhutaan kaikkien tuntemista persoonista pääkaupungin katukuvassa: Baskerista, Röllistä, Veitsi-Mackystä ja Keppi-Penasta.

Raitiovaunussa matkustavat yksinäiset ja syrjityt, turistit ja työmatkalaiset, sinne mahtuvat Eurooppa ja Afrikka, Amerikka ja Aasia. Kulttuurit ottavat yhteen. Iso kaupunki on yhdistänyt ihmiset ja samalla erottanut heidät. Kirjassa hahmottuu kansainvälistyvän Helsingin arkihaasteiden keskellä laajempi kuva ihmisolennon paikasta maailmassa.
Aasta:2014
Keel:eesti
Lehekülgi:150
Hind:10€
Lisa korvi:

Tuuleväljad

Kümme lühilugu viivad lugeja eri ajastutesse ja kohtadesse, erinevate inimeste eludesse ning lugeja saab ise otsustada mis toimuvast on tõelisus, mis mitte. Meie elu on muinasjutust keerulisem, raskem ja imelisem. Väikeseid lugusid ja jutte mahub meie ellu palju ja me ise oleme nende tegelased. Lood meist enestest jäävad kestma, ning viivad meid edasi kui me ei kivista oma hinge ja meelt. Meie elu ei ole teater vaid kool ja kirjutame ise oma elu lugu. Seda teevad ka tegelased sells raamatus, mis sinu käes.
Aasta:2015
Keel:soome
Lehekülgi:238
Hind:10€
Lisa korvi:

Osasto 26

Rommi on nuori teologian opiskelija, joka asuu Tallinnassa Uusi maailma -nimisessä kaupunginosassa ja käy töissä Seewaldin mielisairaalassa. Hän on käynyt Neuvostoarmeijan, ja vanha armeijakaveri Jûri saapuu silloin tällöin Uuteen maailmaan muistelemaan Leningradin vuosia. Hänkin tutustuu stalinisti Zenjaan, toisinajattelija Borikseen ja muuhun asujaimistoon. Asuintalon meno ei paljon poikkea mielisairaalan arkipäivästä. Potilaiden lisäksi hoitajat, muitten joukossa entiset vangit, ovat aikamoisia persoonallisuuksia ja monet heistäkin persoja alkoholille. Rommi jaksaa kuunnella lähes kaikkien juttuja ja yrittää ymmärtää mieleltään sairastuneita – onhan hän opiskelemassa papiksi.
Roland Tõnissonin kerronta on lempeän ymmärtävää havainnointia ja tarinat perustuvat todellisiin kokemuksiin 1990-luvun Tallinnassa. Kirjailijan alter ego Rommi antaa kaltoin kohdeltujen, sodissa traumatisoituneiden, köyhien ja yksinäisten, sairaiden ja juoppojen kaupunkilaisten kertoa mielipiteensä maailmanmenosta.
Aasta:2008
Keel:eesti
Lehekülgi:185
Hind:5€
Lisa korvi:

Uus Ilm

See on lugu 1990. aastate alguse Eestist, eestlastest, venelastest ja meie naabritest. See räägib armastusest ja vihkamisest, usust ja uskmatusest. See räägib nendest, keda peetakse haigeteks ja nendest, kes arvavad, et nad on terved. Nende kaante vahel on kokku saanud Seewaldi haigemaja, Nõukogude Liit ja täieline Eesti Wabariik. Ja eelkõige inimsaatused, keda kutsuvad enda poole nii taevased inglid, kui taevased vaimud.
Loe ja mõtle, kes oled sina selles loos.